Inimvarest pärisminuks

By estakaad

Kujutate ette, mis tunne on umbes pool aastat olla täiesti kliinilises spliinis ja siis päevapealt nagu uuesti üles ärgata!? Ma oleks reedel justkui puuga pähe saanud, kuigi tegelikult oli see hoopis kivi, mis mu peaga sai, aga väga vahet pole, eksole. Olgu, mu nägu on veel veidi kole (hämmastav, kui palju teeb inimest ilusamaks paistetuse puudumine!), aga mu päevade parimad tunnid ei möödu enam magades, sest ma olen ärkvel olles palju õnnelikum. Eilne päev Uuskasutuskeskuses, pärast kino ja linna peal tuterdamine, täna piketeerimine ja Valli baar… Mulle on elu jälle sisse tulnud!!! Ma suudan osaleda verbaalses rahvastepallis!!! Mõtlesin kogu aeg, et lõpp mu masendumisele peab tulema must endast, aga nagu alati, tuli ka nüüd lahendus kusagilt kõige ootamatumast kohast. Esmajoones peaksin vist selle eest Keiut tänama :P

6 Vastust to “Inimvarest pärisminuks”

  1. Keiu Says:

    lilli pole vaja :)

  2. estakaad Says:

    äkki siis mõni singirull? või ehk täidetud muna? :)

  3. luscinia Says:

    Rõõm lugeda :)

  4. Kaisa Says:

    tsiteerides Priitu: “Esta tuli tagasi!”
    mulle meeldib :)

  5. estakaad Says:

    noh, mul ka hea meel, juba tükk aega oli halb tunne seltskondade wet blanket olemise pärast

  6. Kaisa Says:

    ega mul eelmise Esta vastu ka midagi polnud. ole nagu tahad, ikka oled tore :)

Leave a Reply