Tartu ja Tallinna vahet tilbendamine paistis mulle alguses hästi mõjuvat, enam pole vist sellestki kasu. Armastan suve praegu vaid sellepärast, et see varsti läbi saab. Millegipärast ootan ma tänavu väga sügist ja kooli.
Muusika, mida ma täna kuulan, on näiteks selline:
Alvin Lucier – I Am Sitting in a Room
Viimaste nädalate meeldivad sündmused: äraleppimine sõbrannaga, poolteistaastaku plaani väljamõtlemine (sisaldab endas magistriõpingute pikendamist semestri võrra) ja Evelyn Waugh. Kogu lugu põhimõtteliselt. Reedel oli mul korraks palju raha, mis oli ette nähtud raamatupoes kulutamiseks. Koju jõudes olin oma koorma pärast pigem väsinud kui õnnelik. Lugesin Mauriaci ja see oli tüütuseni kohutav. Praegu loen Murdochit esimest korda eesti keeles (“Meri, meri”) ja see kõlab nagu õigete sõnadega valel viisil lauldud laul. Huvitav, kuidas ülemöödunud nädalal Tartus kurvastades tekkis tahtmine Nigovi “Harjutused” kätte võtta. See on mu selline universaalne lemmik, mis sobib nii depsu- kui rõõmuhetkedesse. Siis meenus, et olin selle kunagi Janikale laenanud ja sinna see on jäänudki. Nädal hiljem sain kirja ühelt kirjasõbralt, kes vastuseks mu ebaviisakalt põhjalikule halatiraadile soovitas mul sedasama Nigovi teost lugeda. Endiselt polnud seda kusagilt võtta.
Mida on mul vaja, et taas korda saada? Õieti pole ma siiani aru saanud, mis mul täpselt vigagi on.
