Pärmivabriku meditatsiooni- ja paastulaager

Olen neljapäevast saati Tartus. Väga keeruline on selgitada, miks ma siia tulin, kuna paistab, et kes must aru saaksid, on juba aru saanud ja teistega ei jaksa väga üritadagi. Õigupoolest mõtlesin ma juba Ungaris olles, kuidas ma Eestisse saabudes parema meelega Tartus vedeleks. Millegipärast suudan ma oma päevi siin tunduvalt mõttekamalt sisustada kui Tallinnas, kus mu vaim viimase kuu aja jooksul täiesti kängu jäi. Kõik oli lihtsalt väga valesti. Aga tulin siia ja lugesin raamatud lõpuni, vaatasin filme ilma magama jäämata, kuulasin muusikat ja see jõudis mulle kohale ja nii edasi ja nii edasi. Kurb olen ikka, aga mulle tundub, et kolmandik eesmärki on saavutatud. Loetud minutite pärast saabub Janika ja mõne tunni pärast oleme juba Plink Plongil. Kui mu süda nii kummaliselt ei puperdaks, oleks olemine päris stabiilne. Kui kiired ajad mööda saavad, lajatan kohe mitme raamatu-, filmi- ja muusikamuljetusega.

Kusjuures, võtsin osa erasmuslastele mõeldud esseekonkursist. Ei tulnud just suurem asi šedööver, kuid minu õnneks on mul vaid neliteist konkurenti. Kui ma nüüd mingitki äramärkimist ei leia, olen küll veits löödud. Eks septembri lõpus paistab, sest just nii kaua peab tulemusi ootama.

Sildid: epic win