Olukorrast Eestis

Kirjutada pole midagi, olen esmaspäevast saati sisekaemusega tegelenud. Nähtud sõber ja räägitud jutud panid mind asju täiesti uuesti valguses nägema. Esimest korda elus päevavalguses Kukus käimine mõjus ka muidugi inspireerivalt.

Laura funktsioneerib taas meie pere asenduslapsena. Minu Ungaris oleku ajal oli mu tuba tema käsutuses, nüüd läks mu vend aga sõjaväkke miine pilduma ja Laura saab tema voodis oma peatäisi välja magada. Esimene seanss oli eile. Täna toppisin hommikul ta kenasti süüa täis ja saatsin tööle. Ise jäin koju molutama. Ega see töötu elu lihtne pole. Eile näiteks sain pidžaamast välja poole nelja paiku pärastlõunal. Masendav, kuid see jätkub seni, kuni keegi mind töökõlbulikuks tunnistab. Naljakas on kandideerida töökohtadele, kus nõutakse algharidust ja eesti keele oskust suhtlustasemel. Pealegi pole ma endiselt jõudnud arusaamisele, mida ma teha tahaks. Toimetamine tundus päris okei võimalusena. Tegin üleeile ühe proovitöö, tulemust veel ei tea, aga kardetavasti sattusin liiga hoogu, sest toimetamise asemel oli kange tahtmine KÕIK ümber kirjutada. No mis sa teed siuksega!? Mis kirjutamisse puutub, siis 15. juuli on erasmuslastele mõeldud esseekonkursi tähtaeg, aga ma pole päris kindel, kas mul ettenähtud teemadel (“Eesti saadikuna Euroopas” ja “Erasmuse osa minu õpingutes ja tulevases tööelus”) midagi huvitavat öelda on. Üritada muidugi võiks.

Vaatasin eile filmi Ex Drummer. Kolm formaalselt puudega rõvedat luuserit räägivad ära kuulsa kirjaniku, et too hakkaks nende bändi The Feminists trummariks. Kirjaniku puudeks on trummimänguoskuse puudumine. Hakkab juhtuma kõikvõimatuid asju, mis tundlikku vaatajat iiveldama võiksid ajada. Samas mulle tundus kogu lugu pigem kurb olevat. Filmi kolmas veerand minu meelest venis veidi ja noh, kas seda bändikonkurssi oli ikka vaja süžeesse toppida, aga normaalne mürarokk, üle vindi rõvedused ja huvitavad visuaalefektid korvasid suurema osa filmi puudusest.

Järgnevates osades:

Kirjasõna: PIerre Bayard “Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud”, Mark Mazower “Balkan”, Michel Houellebecq “Elementaarosakesed”, paar sõna viimasest Vikerkaarest ja Akadeemiast (seal oli miski Ungari-teemaline artikkel)

Filmide kohta ei luba midagi, kuigi mul on neid siin paarkümmend, mis vaatamist ootavad.

Sildid: ex drummer